anne kirjutas:
Puhuks, kui meie keskel on hollandi keele oskajaid, panen siia ühe toreda (loodetavasti
) arvustuse
Oor-deel (4) • Ott Lepland – ‘Laulan Ma Sind’http://www.esfmagazine.nl/?p=12170#more-12170LUBATUD
TÕLGE (mu hollandi sõbrad kontrollisid üle, kui nüanssides kahtlesin, muide Google Translate tõlgib seda üliveidralt; veidi on kasutatud ka vabatõlget):
Posted on 19 December 2012. Tags: 2012, Azerbeidzjan, bakoe, Baku, Erik Bolks, Estland, Eurovisie, Eurovision, Laulan ma sind, Malmö, Ott Lepland, Songfestival, Songfestival 2012, Songfestival 2013Eesti on alates 1994. aastast, mil hakkas Eurovisioonil osalema, saanud Balti riikidest kõige kõrgema skoori. Erinevalt lätlastest ja leedulastest on Eesti tulemused ühtlasemad ja pealegi on neil oma stiil. Eestil on olnud ehk kõigist Euroopa riikidest kõige mitmekesisem eelvalik. Möödunud laluvõistlusel esindas Ott Lepland kodumaad lihtsa ballaadi "Kuula" muljetavaldava live-esitusega. See andis meile hea ajendi asuda kuulama tema kuuma albumit „Laulan ma sind“, mida saaks enam-vähem tõlkida kui "ma laulan sulle", ja mis tuli välja 2011.a lõpus.
(Minu märkus: tegelikult on pealkiri ju võõrkeelde tõlkimatu
)
OotusKes lihtsalt ballaade nagu "Kuula" loodab, on sellest albumist mõnevõrra üllatunud. "Sa ju Tead" on sellele stiilile kõige lähemal. Loomulikult ei puudu plaadilt 4,5 minutiline „Kuula“ versioon. See laul klaveril ning tema plahvatuslik mõju .. mille annavad kõik keelpillid.
Oti võimsat esitust tajub kuulaja nüüd erinevates lauludes.
Album algab rock-ballaadiga, seejärel kogub tempot, sisse tulevad kitarrikeeled ja ka trummid ei vaiki . Laulul „Öö“ pole mitte ainult naljakaim pealkiri, vaid see tagab ka, et te ei saa mitte mingil juhul magama jääda.
Laul ‘Talveuni’ (Winterslaap). Selles laulus on tajutavad 70ndate ja 80ndate aastate psühhedeelilised varjundid, nagu me ka tihti oleme Eesti Laulu eelvoorudes kohanud.
‘Kohtume jälle’ algus sunnib mõtlema laulule ‘Every breath you take’, seejärel läheb tempo üles, selline laul võinuks olla omane näiteks Alain Clark`i repertuaaris
(minu märkus: hollandi muusik ja produtsent).Albumil on ka duett ‘Sinuni’ koos Lenna Kuurmaaga. Ta on endine Vanilla Ninja laulja (Šveits 2005). Oti järel sai ta Eesti eelvaliku superfinaalis 2012.a 2. koha.
‘Läbi öise Tallinna’ on tegelikult lugu, mis on plaadilt kõige vähem tabatav, sest on veidi üldisest tonaalsusest väljas.
(minu märkus: nüüd on arvustaja küll kõige esimest Oti plaati kuulanud – mis iseenesest on ju hea ... - ja albumid omavahel veidi segi ajanud .. )Ülejäänud laulud albumil on väga meloodilised.
Eesti keel on kuulamiseks väga ilus keel, ja kuigi vahel tekib küsimus, millest laul räägib,
ei sega see hetkekski.
Oti hääl ja välimus meenutavad tema eelkäijat ja kaasmaalast Koit Toomet (ESC 1999).
Mõnes mõttes võib Leplandi albumis näha ka Toome alustatud töö jätkamist.
(heh, see avaldus mulle ei meeldi, aga ma ausalt tõlkisin 
– minu märkus) EttepanekudOtt peaks peagi oma inglisekeelse albumi välja laskma.
Seeläbi, kui mõned tema laulud albumil oleks mitte vaid eesti keeles, oleks kontrast isegi suurem. Miks mitte teha veel mõni ilus duett või lõpuks mõni suhkrune armastusballaad koos mõne sensuaalse partneriga.
Album sisaldab – kaasa arvatud 2 boonus-tracki – vaid 13 lugu. Kuigi ka viisteist minutit kauem kuulata Oti häält ei oleks üldse mingi katastroof.
Sest Eurovisiooni fännidele Euroopas müüks "Kuula" akustiline versioon hästi.
Tegelikult võiksid selle Oti albumi produtsendid teha sellest üpris lihtsalt suurepärase toote Põhja-Ameerika muusikaturule või müüa tema mitmeid laule Kanada või Ameerika rock-artistidele.
Võimalikud on veel enamad arvamused stiili või arranžeeringute muutmise osas, mille abil saaks ehk veelgi rohkem võita. Laulud ei kaota midagi kvaliteedis, kui nad saavad uue "kastme".
Need meloodiad jäävad tõenäoliselt puutumatuks ka country, jazz või a cappella versioonide puhul.
OtsusOtt pakub ‘Laulan ma sind’ näol väga priima popp-plaadi, tore on head albumit ära märkida.
Keelebarjääri pärast kuulaja vaevalt et kannatab, sest kõik see kokku on välja kukkunud kui üks meeldiv autoriplaat“.
See on album, mida on kõige parem shuffle-modeś sisse lülitada ja muudkui kuulata, eriti neil kes eesti keelest aru ei saa.
Meilt saab Ott Lepland oma albumi eest üpris kõrge hinde: (7/10).
Kommentaariks võiks öelda, et albumi hindaja nimetab seda 19. dets 2012 seisuga Oti viimaseks albumiks. Kui ta veel teaks, et tegelikult on selles hetkeks ilmunud ka kolmas. Mis hinde küll uusim album pälvinuks ... 
